Postitused

Õhksoojuspump -kellele ja milleks?

Võib juhtuda, et olete end leidnud mõttelt, et hetkel olemasolev maja või korteri küttesüsteem ei ole piisav ning ei taga mõnusat toatemperatuuri. Samas aga ei soovi te olemasolevat küttesüsteemi täielikult välja lõhkuda ning uut ehitada. Sellisel juhul tulevad appi mitmed erinevad küttesüsteemid, mis on mugavaks alternatiiviks päevinäinud  küttekehale ning mis on ka piisavalt mugavad, et nende kasutamisega igaüks hakkama saaks.

Kuidas töötab?

Välisõhk, mis meile tihti tundub külmana, sisaldab tegelikult päris palju soojusenergiat, mida on võimalik ära kasutada elamu kütmiseks. Isegi sellisel temperatuuril  nagu -20 ºC leidub välisõhus piisavalt kütmiseks vajalikku soojusenergiat. Kõlab uskumatult, kas pole? Samuti on võimalik kütmiseks kasutada ventilatsiooniõhus sisalduvat energiat ehk siis õhku, mis on majast väljumas ventilatsioonisüsteemi kaudu ning mis on soojenenud umbes temperatuurini 20 ºC ja selles peituvat soojusenergiat. Seepärast võib uuematel majadel kohata lahendust, kus soojuspump on integreeritud maja ventilatsioonisüsteemi.

Miks paigaldada?

Peamine põhjus, miks järjest enam õhksoojuspumpasid küttesüsteemidesse liidetakse, on nende suurepärased soojustegurid (COP). Kui tavapäraste kateldega (õli / gaasikatel) saab sisendenergiast ühe ühiku kohta (näiteks 1 kW) vähem kütteenergiat, siis õhksoojuspumbad toodavad ühest ühikust primaarsest sisendenergiast kuni kolm ühikut kütteenergiat. Seega on soojuspumba kasutamine küttelahendusena nii keskkonna- kui ka rahakotisõbralik tegu. Õhksoojuspump töötab küll elektri pealt, kuid selle kasutegur on oluliselt suurem, kui elektriradiaatori oma, sest iga kulutatud kilovatt-tunni (kWh) juures toodab õhk-õhk soojuspump kuni 5,3 kWh soojusenergiat. Siiski peab arvestama sellega, et välistemperatuuri langedes langeb ka soojuspumba võimsus. Õhksoojuspumbaga võib aastas säästa küttekulult 30-50% ning seda tüüpi soojuspump sobib suurepäraselt kasutamiseks koos mõne teise küttesüsteemiga (elektriküte, gaasiküte jne). Võrreldes teiste soojuspumpasüsteemidega on õhksoojuspumpa investeerimine suhteliselt odav ning aitab oluliselt küttekulutustelt kokkuhoida. Lisaks aitab õhksoojuspump oluliselt parandada ruumiõhu kvaliteeti.

Kuhu paigaldada?

Õhksoojuspumba paigaldamiseks sobib maja välissein, kuid kõige paremaks paigalduskohaks on tegelikult maapind maja kõrval. Sinna paigaldatakse soojuspump spetsiaalse raami sisse. Selline paigaldusviis  ei lase tekkival vibratsioonil hoonesse edasi kanduda. Vibratsiooni suhtes kõige tundlikumad on puitseinad ja magamisruumide seinad. Kui aga mujale pole võimalik paigaldada, siis tuleb jälgida, et välisseadme tugihoidjatele oleks alla paigaldatud spetsiaalsed külmakindlad vibratsioonipuksid. Kindlasti ei soovitata õhksoojuspumpa paigaldada katusele.

Erinevad tüübid erinevatele vajadustele

Õhk-õhk-soojuspumpa nimetatakse lühemalt ka lihtsalt õhksoojuspumbaks või õhusoojuspumbaks. Õhk-õhk-soojuspump ammutab vajaliku soojusenergia välisõhust ja annab selle edasi ruumis ringlevale õhule. Antud tüüpi soojuspumbad sobivad hästi enamikele väiksematele hoonetele (kuni 100 m²). Eriti sobiv on õhk-õhk-soojuspumbalahendus ühepereelamutele, väiksematele poodidele, kontoritele, garaažidele

Õhk-vesi soojuspump kogub soojusenergia välisõhust ja annab selle maja vesiküttesüsteemile (radiaator- või põrandaküte) ning toodab samas ka sooja tarbevett. Seda tüüpi soojuspumpa on suhteliselt lihtne paigaldada. Eeliseks õhk-õhk soojuspumba ees on, et puudub vajadus kombineerida teiste kütteliikidega. Peamiseks eeliseks maakütte ees on maakollektori puudumine. Õhk-vesi soojuspmp võimaldab kuumal suvepäeval ka jahutada.

Pole vahet, millise õhksoojuspumba kasuks otsustate, sääst küttekuludelt on garanteeritud ning ka keskkonnasõbralik kütteviis tagatud.

 

 

Kuidas valida endale korralik õhksoojuspump?

 

Õhksoojuspump on kahtlemata parim viis kuidas enda elamine soojemaks muuta. Kuna hind on mõistlik, paigaldus kiire, energiasääst kindel, siis ilmselt ongi juba kõik karimad argumendid nimetatud. Hästi võib näha müükide pealt, et millal inimestel kõigerohkem pumpa vaja läheb ja nendeks aegadeks on aasta kõige külmemad ja kõige kuumemad ajad. Milleks osta põrsas kotis puht emotsiooni ajendil, et toas on külm? Esmalt tuleb ikka positiivsed ja negatiivsed asjad paberile kirja panna, mida on vaja ja mida mitte.

Õhksoojuspump on kõige efektiivsem kombineerituna mõne teise kütteliigiga. Näiteks ahiküttega maja jahtub talvel kiiresti ning on pererahva kojujõudmisel ebamugavalt külm. Õhk-Vesi soojuspumbad aitavad kodust äraoleku ajal hoida stabiilset temperatuuri ning kui õhtul ahju köetakse, lülitab pump ennast ise välja. Nii on küttehinnad eriti soodsad ja majas püsiv soojus. Samamoodi on õhksoojuspump kasulik ja säästlik lisavõimalus majades, mida köetakse elektriga. Tasu pumba eest pole hiiglaslik ning kokkuhoid hakkab juba esimesest pärast kui maja ei köeta elektriradikatega. Õhksoojuspump võiks olla kasutusel niiskete ja jahedate ilmadega ning elektriküte käredate külmakraadidega.

Toodet tuleb tundma õppida

Enne ostuotsuse langetamist tuleb ennast kurssi viia valiku, võimaluste ja hindadega. Spetsialist soovitab hindu vaadates alati uurida, mida hind sisaldab – kas ainult toodet või ka paigaldust ja tootekoolitust. Siin on tähtis teada, et kui õhksoojuspump ise paigaldada, siis garantii ei kehti.

Kuna toodete hinnad on erinevad siis on ka toodete omadused erinevad. Muidugi ei peaks hinda taga ajama kuid kõige tähtsam nagu ka arvuti ostu puhul on vaadelda toote andmeid. Soodsamad pumbad ei ole enamasti suutelised üksi maja soojaks kütma, kuid võivad lisakütjana ja sooja hoidjana osutuda väga efektiivseks. Millele paljud esimesel pilgul ei mõtle on kasutegurid, näiteks kõik õhksoojuspumbad ei sobigi kütma käredatel külmadel, täpselt nagu väike mootor ei ole enam kiirteel väga ökonoomne, kuna peab suure kiiruse jaoks rohkem vaev nägema kui suure mootoriga auto. Ühtlasi on kasulik jälgida energiakulu, millega erinevate välisõhu temperatuuride juures tuba soojaks saadakse. Kui olukord väljub kontrolli alt siis soovitav on uurida lähemalt siit.

Teine kriteerium, mille alusel pumpa valida, on köetava ruumi suurus. Enamik toodetest on mõeldud kuni 100 ruutmeetri kütmiseks või jahutamiseks. Leidub ka seadmeid, millel on 2-3 siseosa, mis paigutatakse erinevatesse tubadesse. Selline lahendus on mugav, sest ei sunni siseuksi sooja saamiseks lahti hoidma.

 

Kindlasti pole toote jõudlus kinni ruutmeetrite numbril.

 

Asjaolu, millega õhksoojuspumpa ostes tuleb samuti arvestada, on selle tekitatav müra. Kõik õhksoojuspumbad teevad vähemal või suuremal määral häält. Müra suurus võib olla võrreldav köögis nurruva külmutuskapiga, millega me üldjuhul magamistoas harjunud ei ole. Seetõttu ei soovita spetsialistid panna õhksoojuspumba siseosa magamistuppa ega välisosa magamistoa välisseinale. Puumaja puhul on vibratsioon kuidagi eriti hästi und häirima.

Kui sobilik õhksoojuspump on välja valitud ning paigaldatud, tuleb sellesse suhtuda nii nagu teistessegi seadmetesse – aeg-ajalt hooldada, puhastada, laagreid vahetada. Sellega on täiesti võimalik üksi hakkama saada, vahest on vaja ka spetsialisti kätt. üldiselt võib öelda, et pumbad peavad hästi vastu ning tasuvad oma investeeringu kenasti ära.

võimas õhksoojuspump