Postitused

Õhksoojuspump – aina levinum valik koduomanike seas

Õhksoojuspump on vaieldamatult parimaid kütteseadmeid üldse, mis viimasel ajal meie piirkonnas turule on tulnud. Soojuspumpade väike elektri- ja ruumikulu, ülikiire paigaldus, kiire soojatootmine ja fakt, et sama raha eest saab ka suvel tuba jahutada, teebki õhksoojuspumbast aina populaarsema valiku küttesüsteemide hulgas. Kvaliteetse seadmega, mis on paigaldatud õigesse kohta, on kokkuhoid elektrienergiale garanteeritud. Pole ühtegi teist soojuspumbaliiki, millel oleks nii lühike tasuvusaeg.

Õhksoojuspump on elektriradiaatoriga võrreldes umbes kolm korda säästlikum ning kvaliteetne õhksoojuspump peaks ennast ära tasuma juba 1-3 aasta jooksul. Õhksoojuspumba eelised on tuntavamad eeskätt neile, kes muidu kasutavad elektrikütet. Näiteks Mitsubishi Electric MSZ-FD25VA kasutegur on kütmisel 5,33 (+7YC juures) , mis tähendab, et 1 kWh elektrienergiaga toodab pump üle 5 kW sooja. Õhksoojuspump on suurepärane valik lisaküttekehana kasutamiseks, sest võimaldab teiste küttesüsteemide kõrval luua elamisse mõnusa hubase õhkkonna. Samuti on õhksoojuspumbad muutunud populaarsemaks suviaomanike hulgas, sest võimaldavad elamus hoida pidevalt ühtlast temperatuuri ning vajadusel kiiresti tubadesse soe õhk sisse saada.

Oluline on kindlasti jälgida, et soetatud ja paigaldatud saaks kvaliteetne mudel . Kui soovite minna kindla peale välja, siis oleks mõistlik valida firmadest näiteks Fujitsu, Toshiba, Mitsubishi või Panasonicu eliitmudelid. Ent ei meeles tuleb pidada, et nimetatud tootjad toodavad lisaks väga headele seadmetele ka odavama klassi soojuspumpasid, seega on oluline jälgida ka muid parameetreid peale tootjafirma nime. Kahjuks on olemas neid õhksoojuspumpasid tootvaid firmasid, mida maaletoojad ja paigaldajad ei soovita kliendile paigaldada. Kolm sellist on näiteks Galanz, Climoo ja Ultimate, mis on osutunud problemaatiliseimaks omasuguste hulgas.  Nende seadmete peamised miinused on suur müratase, väga halb elektritarbimise ja soojatootlikkuse suhe, külma ilmaga väike soojendusvõimsus. Need on aga just sellised omadused, millele peaks õhksoojuspumpa soetades just tähelepanu pöörama ning nende kvaliteedis kindel olema.

Õhksoojuspumba valikust vähemoluline ei ole ka korraliku paigaldaja leidmine. Õhksoojuspumba paigaldamisel on palju reegleid, ent kui neid kõiki tunda ja jälgida, on piirangud üsna väiksed. Kui seadmete puhul saavad kõik aru, et üldjuhul on kallim parem ja töökindlam ning toob suurema säästu, siis paigalduse puhul kiputakse seda nüanssi alahindama. Õhksoojuspump vajab hooldust, ent seda saab kasutaja ise teha. Regulaarselt peab puhastama siseseadmete õhufiltreid ja vajadusel pesema välisseadme radiaatorit. Üldjuhul sellist vajadust ei teki, sest härmatis ja sulatus puhastavad seadmeid automaatselt. Tehnik aga on vaja kutsuda kohe, kui ilmneb mõni silmaga nähtav või kõrvaga kuuldav rike. Seade tuleb rikke ilmnemisel kohe välja lülitada, et mitte viga süvendada.

Väga oluline õhksoojuspumpa paigaldades leida välisseadme jaoks koht, kus see kedagi ei sega ja kus seadmest tilkuv sulatusvesi kahju ei tekitaks. Palju probleeme võib tekkida näiteks kortermajades, kuhu tihtilugu paigaldatakse liialt osavad seadmed, mis oma suurema müratasemega häirivad seadme läheduses elavaid naabreid. Sellisel juhul on reeglina abi kallima seadme ostmisest, mille müratase on oluliselt väiksem ning majaelanikke seetõttu ei häiri.

Õhksoojuspump -kellele ja milleks?

Võib juhtuda, et olete end leidnud mõttelt, et hetkel olemasolev maja või korteri küttesüsteem ei ole piisav ning ei taga mõnusat toatemperatuuri. Samas aga ei soovi te olemasolevat küttesüsteemi täielikult välja lõhkuda ning uut ehitada. Sellisel juhul tulevad appi mitmed erinevad küttesüsteemid, mis on mugavaks alternatiiviks päevinäinud  küttekehale ning mis on ka piisavalt mugavad, et nende kasutamisega igaüks hakkama saaks.

Kuidas töötab?

Välisõhk, mis meile tihti tundub külmana, sisaldab tegelikult päris palju soojusenergiat, mida on võimalik ära kasutada elamu kütmiseks. Isegi sellisel temperatuuril  nagu -20 ºC leidub välisõhus piisavalt kütmiseks vajalikku soojusenergiat. Kõlab uskumatult, kas pole? Samuti on võimalik kütmiseks kasutada ventilatsiooniõhus sisalduvat energiat ehk siis õhku, mis on majast väljumas ventilatsioonisüsteemi kaudu ning mis on soojenenud umbes temperatuurini 20 ºC ja selles peituvat soojusenergiat. Seepärast võib uuematel majadel kohata lahendust, kus soojuspump on integreeritud maja ventilatsioonisüsteemi.

Miks paigaldada?

Peamine põhjus, miks järjest enam õhksoojuspumpasid küttesüsteemidesse liidetakse, on nende suurepärased soojustegurid (COP). Kui tavapäraste kateldega (õli / gaasikatel) saab sisendenergiast ühe ühiku kohta (näiteks 1 kW) vähem kütteenergiat, siis õhksoojuspumbad toodavad ühest ühikust primaarsest sisendenergiast kuni kolm ühikut kütteenergiat. Seega on soojuspumba kasutamine küttelahendusena nii keskkonna- kui ka rahakotisõbralik tegu. Õhksoojuspump töötab küll elektri pealt, kuid selle kasutegur on oluliselt suurem, kui elektriradiaatori oma, sest iga kulutatud kilovatt-tunni (kWh) juures toodab õhk-õhk soojuspump kuni 5,3 kWh soojusenergiat. Siiski peab arvestama sellega, et välistemperatuuri langedes langeb ka soojuspumba võimsus. Õhksoojuspumbaga võib aastas säästa küttekulult 30-50% ning seda tüüpi soojuspump sobib suurepäraselt kasutamiseks koos mõne teise küttesüsteemiga (elektriküte, gaasiküte jne). Võrreldes teiste soojuspumpasüsteemidega on õhksoojuspumpa investeerimine suhteliselt odav ning aitab oluliselt küttekulutustelt kokkuhoida. Lisaks aitab õhksoojuspump oluliselt parandada ruumiõhu kvaliteeti.

Kuhu paigaldada?

Õhksoojuspumba paigaldamiseks sobib maja välissein, kuid kõige paremaks paigalduskohaks on tegelikult maapind maja kõrval. Sinna paigaldatakse soojuspump spetsiaalse raami sisse. Selline paigaldusviis  ei lase tekkival vibratsioonil hoonesse edasi kanduda. Vibratsiooni suhtes kõige tundlikumad on puitseinad ja magamisruumide seinad. Kui aga mujale pole võimalik paigaldada, siis tuleb jälgida, et välisseadme tugihoidjatele oleks alla paigaldatud spetsiaalsed külmakindlad vibratsioonipuksid. Kindlasti ei soovitata õhksoojuspumpa paigaldada katusele.

Erinevad tüübid erinevatele vajadustele

Õhk-õhk-soojuspumpa nimetatakse lühemalt ka lihtsalt õhksoojuspumbaks või õhusoojuspumbaks. Õhk-õhk-soojuspump ammutab vajaliku soojusenergia välisõhust ja annab selle edasi ruumis ringlevale õhule. Antud tüüpi soojuspumbad sobivad hästi enamikele väiksematele hoonetele (kuni 100 m²). Eriti sobiv on õhk-õhk-soojuspumbalahendus ühepereelamutele, väiksematele poodidele, kontoritele, garaažidele

Õhk-vesi soojuspump kogub soojusenergia välisõhust ja annab selle maja vesiküttesüsteemile (radiaator- või põrandaküte) ning toodab samas ka sooja tarbevett. Seda tüüpi soojuspumpa on suhteliselt lihtne paigaldada. Eeliseks õhk-õhk soojuspumba ees on, et puudub vajadus kombineerida teiste kütteliikidega. Peamiseks eeliseks maakütte ees on maakollektori puudumine. Õhk-vesi soojuspmp võimaldab kuumal suvepäeval ka jahutada.

Pole vahet, millise õhksoojuspumba kasuks otsustate, sääst küttekuludelt on garanteeritud ning ka keskkonnasõbralik kütteviis tagatud.