Kas on Eestis võimalik saada päikesest elektrienergiat?

Päikeseelektrijaamad on juba täiesti olemas ja toodavad energiat. kui aastal 2008 oleks elektrienergiaks vajaminev investeering saadud tagasi 50-60aasta pärast, siis täna on võimalik see juba 15aastaga tagasi teenida, enam ei see väita, et tegu oleks kalli kulutusega. Kuna päikesepaneeli eluiga on kolmkümmend aastat ning neid on lihtne hooldada siis on see tehnoloogia just Eestisse sobiv.

Investeeringu omakapital on 100% ning pole sisse arvestatud elektrihinna tõusu, kui hind tõuseb siis investeering saab veelgi kiiremini tasutud. Kuna hinnad tõusevad alati ja elukvaliteet kallineb siis taastuvenergia on kindel viis elukulusi madalal hoida. Meie nägemus on, et massilisemalt hakkab Eestis levima võrku ühendatud lahenduskäikude osakaal, kus PV päikesepaneelidest tulev tulu on võimalik lihtsalt muuta võrgule sobivaks elektrienergiaks. Saadud elektrienergia kasutatakse ära oma majapidamises, saades lisaks rahalist toetust omatarbeks toodetud elektrienergialt. Lahendusi ei pea ise välja mõtlema, tänapäeval on kõik vajalikud seadmed olemas ja nad vastavad mikrogeneraatorite ja võrgustandarditele.

Kui olete lahendanud oma koduenergia lahenduse nii, et üleliigne elekter läheb tagasi võrku siis lisaakude jaoks pole vajadust. Kogu energia liigub tagasi võrku ning võrgust puudujääv energia ostetakse teenusepakkuja käest automaatselt tagasi. Kõik käib nagu kellavärk ning ise midagi ümber ei ole vaja käsitsi lülitada. Head päikese kollektor on toodetud Saksamaal, kus kvaliteedi osas järeleandmisi ei tehta, kõik päikesepaneelid on eelnevalt läbinud tootekontrolli. Vastavalt kliendi soovidele ja ootustele on lihtsasti võimalik sobitada kokku endale vajaminevad paneelid. Nii inverterseadmetele kui päikesepaneelidele kehtib 5 aastane tehasegarantii!

Tõesti mujal maailmas on võimalik saada ka toetust seadmete ostul kuid mitte Eestis. On olemas fondid mis toetavad rohelist energiat ning maksavad inimestele selle eest toetusrahasi.

Kui oled otsuses kindel et päikesepaneelid soetada siis küsimus on ikka, et kuhu neid siis panna ja palju neid üldse vaja on… Paigalduslahendustena on võimalused järgnevad: viilkatusele, lamekatusele, fassaadile, fassaadina või avamaale. Osadel juhtudel on ka vaja alusraamistikku. Eramajade puhul on kõik lihtne, seadmed on väiksed ja neid on võimalik panna majast väljapoole kui ka sissepoole, seade vajab vaid kaablit mis ühendatakse elektrivõrku. Võimalik on koostada nii 1 faasilisi kui ka 3 faasilisi lahendusi, suurlahenduste puhul kuni 20kV.

Päikesepaneelid

Hooldada on lihtne, piisab vaid korra aastas neid pestes, see muudab nad palju paremaks kui tuulegeneraatorid, loomulikult sõltub päikesepaneelide pinna puhastamisvajadus ümbritsevast keskkonnast ja sinu tahtmisest (pinna puhastamine on vajalik suurema tootlikkuse saavutamiseks võrreldes määrdunud pinnaga), kontrollida ühenduskaablite korrasolekut. Soovituslik on jälgida ka periooditi inverterseadme tööd ja kontrollida jahutusradiaatorite olukorda, kas on seal liigset prahti, mis võib takistada soojuse eraldumist.

Ülejäänud aja võib nautida tasuta elektrienergiat teades, et tänu sinu elektrijaamale jääb õhku paiskamata suur kogus kahjulikke heitgaase, jääb õõnestamata Ida-Virumaalaste jalgealune ja sinu positiivsest otsusest ja investeeringust saavad tulemit ka sinu järeltulev põlvkond.

Mõtled Basseinile ?

  • Kas puit või betoon?

Töö algab alati augu kaevamisest. Süvendi suurus sõltub sellest, kui sügavat basseini soovitakse, kas meetrist või veelgi sügavamat. Selline kekmine sügavus on 1,50m kus vett on 1.40 jagu, siis ei hüppa suure jooga põhja ega pole ka lastel uppumise ohtu. Inimestel on basseinide suhtes mitmesuguseid hirme. Põhjamaades on levinud puitkarkassile ehitatud basseinid. Sinna võib isegi talveks vee sisse jätta ilma liigse mureta. Betoonist basseiniseinad võib aga jää mõraseks paisutada. Vanast ajast ilmselt on jäänud mulje, et betoon on vastupidavam kui puit. Puidul on aga betooniga võrreldes mitu eelist. Puitkarkass on paindlikum ja tänapäeval saab puitu niiviisi töödelda, et mingisugust mädanemisohtu karta ei ole. Näiteks põhjanaabritel on tehtud PVC-materjalidest välibasseine juba kümneid aastaid ja need peavad väga hästi vastu. Siseruumis õigustab end paremini aga plaatvooderdisega betoonbassein.


Kolme päevaga valmis

Puiduga on lood sellised, et see paigaldatakse täpse sügavusega valmis kaevatud auku. Töös ei ole midagi keerukat, projekt valmib tüüpprojekti järgi. On isegi olemas standartsed valmis raamid mille vahel valida, eritellimus oleks alati kulukam. Basseine ehitades tasuks jälgida rootslaste tehnoloogiat ning basseini valmistaminetöövõtteid. Kui karkass valmis, tihendatakse basseinipõhi ja kaetakse liivaga. Sinna juurde tuleb põhjamatt, mis hoiab ära tulevikus vajumise. Sellele järgnevalt basseini rahvakeeles kilekott, mis tegelikult on 0,55-1,5millimeetrise läbimõõduga PVC-kate, selle maksumus sõltub juba suurusest. PVC-materjali peljatakse õhukeseks, aga ega ta nii kergesti järele anna, selleks peab noaga kallale minema,” selgitas Saare ja lisas, et PVCd on hõlbus parandada. Seejärel lastakse 10-15 sentimeetrit vett basseini, silutakse see laitmatult tasaseks ning kinnitatakse ääred. Nüüd paigaldatakse ja ühendatakse vee välja- ja tagasivoolutorud ning lisatakse filtersüsteemid. Filtersüsteemide hinnaga tuleb ka arvestada kuna need algavad 1500 eurost. PVC puhul võib ka erinevaid värve tellida, näiteks punast, rohelist, põhivärviks on siiski sinine. Soovi korral saab paigaldada soojendusseadme, mis pikendab basseini kasutamise aega ja laseb koguni aasta ringi õues kümblemas käia. Kuna basseinivesi jahtub kiirelt siis suvel üldiselt lülitatakse soojendus välja.

  • Kuidas teha välibasseini

aiabasseini kate

Basseini valmides kehtib komme, et peremees ei lõika linti läbi, vaid külalised viskavad ta vette. Kuidas rajada välibasseini ja mis see maksab. Basseine tellitakse üha rohkem, sest palaval suvel on seal mõnus end jahutada ega ole vaja sõita veekogu äärde. Et välibasseini ehitada, selleks peab olema tahtmine, kopsakas rahakott ja paraja suurusega vaba plats elumaja lähedal. Eestis on tavaks ikka valid päikeseline koht, suurus sõltub nõudlusest ja kasutajate arvust. Optimaalne bassein on mõõdus 4×8 meetrit. Selline läheb maksma 6000 euro ümber. Eestis olevad välibasseinid on pigem rikkamapoolsetel inimestel. Rootsis on välibassein üpris tavaline keskklassi kodudeski ja muidugi ei puudu selle juurest ka korralikud saunad.

 

Maaküte basseini soojendamiseks.

Arvestades eestis valitsevat kliimat on mõtekas kasutada basseini soojendamiseks mõnda küttelahendust. Näiteks maaküte on väga hea lahenuds sellises olukorras. Maaküte on soodsam kui näiteks elektriküte ning võimaldab peaaegu aastaringselt basseini kasutada. Loomulikult on algne investeering suhteliselt kulukas kuid arvestades mugavusi mida maaküte pakub on see investeering vägagi mõtekas. Maakütte lahendusi vaata siit

Kuidas valida endale korralik õhksoojuspump?

 

Õhksoojuspump on kahtlemata parim viis kuidas enda elamine soojemaks muuta. Kuna hind on mõistlik, paigaldus kiire, energiasääst kindel, siis ilmselt ongi juba kõik karimad argumendid nimetatud. Hästi võib näha müükide pealt, et millal inimestel kõigerohkem pumpa vaja läheb ja nendeks aegadeks on aasta kõige külmemad ja kõige kuumemad ajad. Milleks osta põrsas kotis puht emotsiooni ajendil, et toas on külm? Esmalt tuleb ikka positiivsed ja negatiivsed asjad paberile kirja panna, mida on vaja ja mida mitte.

Õhksoojuspump on kõige efektiivsem kombineerituna mõne teise kütteliigiga. Näiteks ahiküttega maja jahtub talvel kiiresti ning on pererahva kojujõudmisel ebamugavalt külm. Õhk-Vesi soojuspumbad aitavad kodust äraoleku ajal hoida stabiilset temperatuuri ning kui õhtul ahju köetakse, lülitab pump ennast ise välja. Nii on küttehinnad eriti soodsad ja majas püsiv soojus. Samamoodi on õhksoojuspump kasulik ja säästlik lisavõimalus majades, mida köetakse elektriga. Tasu pumba eest pole hiiglaslik ning kokkuhoid hakkab juba esimesest pärast kui maja ei köeta elektriradikatega. Õhksoojuspump võiks olla kasutusel niiskete ja jahedate ilmadega ning elektriküte käredate külmakraadidega.

Toodet tuleb tundma õppida

Enne ostuotsuse langetamist tuleb ennast kurssi viia valiku, võimaluste ja hindadega. Spetsialist soovitab hindu vaadates alati uurida, mida hind sisaldab – kas ainult toodet või ka paigaldust ja tootekoolitust. Siin on tähtis teada, et kui õhksoojuspump ise paigaldada, siis garantii ei kehti.

Kuna toodete hinnad on erinevad siis on ka toodete omadused erinevad. Muidugi ei peaks hinda taga ajama kuid kõige tähtsam nagu ka arvuti ostu puhul on vaadelda toote andmeid. Soodsamad pumbad ei ole enamasti suutelised üksi maja soojaks kütma, kuid võivad lisakütjana ja sooja hoidjana osutuda väga efektiivseks. Millele paljud esimesel pilgul ei mõtle on kasutegurid, näiteks kõik õhksoojuspumbad ei sobigi kütma käredatel külmadel, täpselt nagu väike mootor ei ole enam kiirteel väga ökonoomne, kuna peab suure kiiruse jaoks rohkem vaev nägema kui suure mootoriga auto. Ühtlasi on kasulik jälgida energiakulu, millega erinevate välisõhu temperatuuride juures tuba soojaks saadakse. Kui olukord väljub kontrolli alt siis soovitav on uurida lähemalt siit.

Teine kriteerium, mille alusel pumpa valida, on köetava ruumi suurus. Enamik toodetest on mõeldud kuni 100 ruutmeetri kütmiseks või jahutamiseks. Leidub ka seadmeid, millel on 2-3 siseosa, mis paigutatakse erinevatesse tubadesse. Selline lahendus on mugav, sest ei sunni siseuksi sooja saamiseks lahti hoidma.

 

Kindlasti pole toote jõudlus kinni ruutmeetrite numbril.

 

Asjaolu, millega õhksoojuspumpa ostes tuleb samuti arvestada, on selle tekitatav müra. Kõik õhksoojuspumbad teevad vähemal või suuremal määral häält. Müra suurus võib olla võrreldav köögis nurruva külmutuskapiga, millega me üldjuhul magamistoas harjunud ei ole. Seetõttu ei soovita spetsialistid panna õhksoojuspumba siseosa magamistuppa ega välisosa magamistoa välisseinale. Puumaja puhul on vibratsioon kuidagi eriti hästi und häirima.

Kui sobilik õhksoojuspump on välja valitud ning paigaldatud, tuleb sellesse suhtuda nii nagu teistessegi seadmetesse – aeg-ajalt hooldada, puhastada, laagreid vahetada. Sellega on täiesti võimalik üksi hakkama saada, vahest on vaja ka spetsialisti kätt. üldiselt võib öelda, et pumbad peavad hästi vastu ning tasuvad oma investeeringu kenasti ära.

võimas õhksoojuspump

Ära loobu trennist

Tervislikud ja treenitud inimesed väidavad, et suvel kui on grillhooaeg siis igasugused vorstid ja valmis lihatooted, jäätised ning karastusjoogid ajavad suve lõpuks kehakaalu korralikult kõrgele, sellepärast on suvel treeninguga jätkamine eriti vajalik. Võib öelda, et eriti veel nendel kelle keha on ülejäänud aasta kõvasti trenni teinud. Istuva eluviisiga inimestel tuleks leida tunnike kolm-neli korda nädalas, et hoida keha aktiivsena ja vormis. Näiteks kui kehakultuuri harrastaval kaovad soojade ilmade naastyes spordiklubidest, siis kooli alguseks on jõusaali minnes eriti raske oma keha uuesti käsile võtta, et seda voolima hakata. Kõik trenniinimesed proovivad kooli algusest kuni jõuludeni kõvasti trenni teha kuid paraku pühad ajavad jällegi kogu reziimi.

Pärast pikki söömapidusid tuleb jaanuar, mil uuesti tahetakse liigsetest kilodest lahti saada. Jällegi algab rügamine, et rannahooajaks oleks kõik titi-miti. Muidugi õnnestub hea vorm paljudel tublidel kätte saada kuid kui lõpetada trennig tuleb see kõik tagasi. Kiirelt on raske vaevaga saavutatud keha jälle kadunud. Ihu muutub lõdvaks ja vedelaks, sest kätte jõuab pikk suvi koos jaanipäeva ja puhkusega ning treeningud jäävad unustuse hõlma. Nimelt on talvised raskemad jõusaali- ja rühmatreeningud ja suvised välitreeningud täiesti ise toimega ja üht teise vastu üleöö vahetada ei tohiks. Kergema ja raskema trenni vahe on see, et mõlema puhul töötavad eri lihaskiud. Talvel on lihtsam harrastada raskemaid spordialasi ning suvel kergemaid Näiteks teha talvel nädalas kolm suurema ja kaks väiksema intensiivsusega treeningut. Suviti jällegi vastupidi, et 2 rasket ja kolm kerget treeningut. Nii saaks hoida keha terve ja tugevana aasta läbi.

hantlid

Järgides sellist plaani saaksid naised endale hea füüsise ning pingul keha ja mehed kes tahaavad massi ning tugevust sügisel kohe vormi arendama hakata, selle asemel, et lihasmassi tagasisaamisega 3 kuud punnida. Puhkus intensiivsest jõusaalitreeningust pole halb ega keelatud. Kindlalt jõusaalis või rühmatrennides käivad inimesed võiksid siiski iga poole aasta tagant teha paarinädalase pausi, näiteks puhkuste või pühade aegu, ent siiski hoides silma peal, et paus ei veniks liiga pikaks.

Otsid oma kodule küttesüsteemi ?

Elamus on tõelise kodu tunne siis, kui ta annab perele võimalikult palju mugavusi.

  • Kodus puhatakse väsimusest ja rahuldatakse hinge ning ihuvajadusi. Kodu on koht, kus perekond tunneb end turvalisena ja privaatsena. Päevatööst väsinuna naastes töölt koju, peab tõeline kodu pakkuma alati head võimalust tunda end vabalt ja mugavalt, et järgmiseks tööpäevaks olla igati vormis ja väljapuhanud. Ka puhkepäevadel, nautides perekeskset koosolemist ja ka siis, kui väljas tormab, sajab vihma või tuiskab lumi, tagab kõike seda hästi ja nutikalt ehitatud küttesüsteem.

Milline võiks olla mugav ja mõnus kodu ?

Kõige muu saja ja tuhande vajaliku asja seas on esmatähtsad soojad ja puhta õhuga eluruumid. Ei ole just hubane, kui õues on külm ja kõle ning kodus on ka külm.

Kaasaegseks teeb kodu see kui kõikides tubades on ühtlaselt soe temperatuur. Maja süda on alati küttesüsteem. Millist energiakandjat selles kasutada, on väga tähtis. Nagu öeldakse – mis põleb, annab sooja. Kas energiakandjat põletatakse kohalikus katlamajas, või tehakse seda kusagil kaugemal keskkatlamajas ning soojus tuleb majja trasside kaudu, on asja üks külg. Tähtis on aga see kui hea on küttesüsteemi teenindamine ja kui palju kulub soojusele finantsi. Eluliselt tähtis nõuanne: ” pole tähtis palju teenid, tähtis on see palju sa kulutad”

Meie geograafilises elupiirkonnas on võimalus valida mitmete kütteliikide vahel. Nii mõndagi energiaallikat ei ole meil veel võetud kasutamisele või kasutatakse vähe. Samal ajal traditsioonilisi energiakandjaid kasutatakse veel üsna ebaökonoomselt.

Sooja võib mitut moodi toota. Küttematerjaliks saab kasutada erinevaid puite (brikett, halu), elekter, katlad, gaas, õhksoojuspump, kütteõli, päikeseenergia ja maaküte. Kuidas aga need energialiigid muuta kõige kasulikumalt, ökonoomsemalt ja efektiivsemalt soojusenergiaks? Milline variant on sobivaim, peaks olema igaühe enda otsustada ja sõltub põhiliselt rahakoti paksusest ning soovitava mugavuse tasemest. Seega erilist tähelepanu tulebki pöörata seadmete ja materjalide kvaliteedile ning otstarbekusele ja küttesüsteemi skeemile (projektile). Sellepärast on tellijal, kes ei pruugi olla ka asjatundja, väga raske õiget valikut teha ja sageli minnaksegi hinna odavuse õnge.

Soojuse saamisel on tähtis roll kodu soojustusel või soojuspidavusel, vältides soojakadu väliskeskonnale ning ventilatsioonile, ainult pellet katlast ei piisa.

katel.

Kuidas otsida endale sobilik küttelahendus?
Kui hakatakse omale uut kodu rajama või olemas olevat renoveerima, tõuseb nii või teisiti päevakorrale elamu küttesüsteemi probleem. Ka siin tasuks teha ise kodutöö ära või uurida ekspertide käest. Suur infokogus tuleb lahti mõtestada. Alati tasuks erapooletute isikute poole pöörduda kellel ei ole oma kasu mängus. Tehes valikut tuleb mõelda tuleviku perspektiivis, et raha mis investeeritud saab ei läheks raisku. Elu on näidanud, et liigne koonerdamine maksab hiljem siiski kätte. Jällegi poest nõu saamine võib olla selline, et müüjad võivad lihtsalt soovida vanast kaubast lahti saada või toodetest mis vedelevad. Töövõtuks tuleks võtta pakkumisi mitmetelt küttesüsteeme ehitavatelt firmadelt. Tähelepanu tuleb pöörata pakkumise sisule , seadmete kvaliteedile ja lõpphinnale – mitte seadmete ja materjalide ühikuhindadele. Et hinnas konkurenti trumbata pannakse pakkumisse väga tihti odavaid ja halva kvaliteediga asju.