Õhksoojuspump -kellele ja milleks?

Võib juhtuda, et olete end leidnud mõttelt, et hetkel olemasolev maja või korteri küttesüsteem ei ole piisav ning ei taga mõnusat toatemperatuuri. Samas aga ei soovi te olemasolevat küttesüsteemi täielikult välja lõhkuda ning uut ehitada. Sellisel juhul tulevad appi mitmed erinevad küttesüsteemid, mis on mugavaks alternatiiviks päevinäinud  küttekehale ning mis on ka piisavalt mugavad, et nende kasutamisega igaüks hakkama saaks.

Kuidas töötab?

Välisõhk, mis meile tihti tundub külmana, sisaldab tegelikult päris palju soojusenergiat, mida on võimalik ära kasutada elamu kütmiseks. Isegi sellisel temperatuuril  nagu -20 ºC leidub välisõhus piisavalt kütmiseks vajalikku soojusenergiat. Kõlab uskumatult, kas pole? Samuti on võimalik kütmiseks kasutada ventilatsiooniõhus sisalduvat energiat ehk siis õhku, mis on majast väljumas ventilatsioonisüsteemi kaudu ning mis on soojenenud umbes temperatuurini 20 ºC ja selles peituvat soojusenergiat. Seepärast võib uuematel majadel kohata lahendust, kus soojuspump on integreeritud maja ventilatsioonisüsteemi.

Miks paigaldada?

Peamine põhjus, miks järjest enam õhksoojuspumpasid küttesüsteemidesse liidetakse, on nende suurepärased soojustegurid (COP). Kui tavapäraste kateldega (õli / gaasikatel) saab sisendenergiast ühe ühiku kohta (näiteks 1 kW) vähem kütteenergiat, siis õhksoojuspumbad toodavad ühest ühikust primaarsest sisendenergiast kuni kolm ühikut kütteenergiat. Seega on soojuspumba kasutamine küttelahendusena nii keskkonna- kui ka rahakotisõbralik tegu. Õhksoojuspump töötab küll elektri pealt, kuid selle kasutegur on oluliselt suurem, kui elektriradiaatori oma, sest iga kulutatud kilovatt-tunni (kWh) juures toodab õhk-õhk soojuspump kuni 5,3 kWh soojusenergiat. Siiski peab arvestama sellega, et välistemperatuuri langedes langeb ka soojuspumba võimsus. Õhksoojuspumbaga võib aastas säästa küttekulult 30-50% ning seda tüüpi soojuspump sobib suurepäraselt kasutamiseks koos mõne teise küttesüsteemiga (elektriküte, gaasiküte jne). Võrreldes teiste soojuspumpasüsteemidega on õhksoojuspumpa investeerimine suhteliselt odav ning aitab oluliselt küttekulutustelt kokkuhoida. Lisaks aitab õhksoojuspump oluliselt parandada ruumiõhu kvaliteeti.

Kuhu paigaldada?

Õhksoojuspumba paigaldamiseks sobib maja välissein, kuid kõige paremaks paigalduskohaks on tegelikult maapind maja kõrval. Sinna paigaldatakse soojuspump spetsiaalse raami sisse. Selline paigaldusviis  ei lase tekkival vibratsioonil hoonesse edasi kanduda. Vibratsiooni suhtes kõige tundlikumad on puitseinad ja magamisruumide seinad. Kui aga mujale pole võimalik paigaldada, siis tuleb jälgida, et välisseadme tugihoidjatele oleks alla paigaldatud spetsiaalsed külmakindlad vibratsioonipuksid. Kindlasti ei soovitata õhksoojuspumpa paigaldada katusele.

Erinevad tüübid erinevatele vajadustele

Õhk-õhk-soojuspumpa nimetatakse lühemalt ka lihtsalt õhksoojuspumbaks või õhusoojuspumbaks. Õhk-õhk-soojuspump ammutab vajaliku soojusenergia välisõhust ja annab selle edasi ruumis ringlevale õhule. Antud tüüpi soojuspumbad sobivad hästi enamikele väiksematele hoonetele (kuni 100 m²). Eriti sobiv on õhk-õhk-soojuspumbalahendus ühepereelamutele, väiksematele poodidele, kontoritele, garaažidele

Õhk-vesi soojuspump kogub soojusenergia välisõhust ja annab selle maja vesiküttesüsteemile (radiaator- või põrandaküte) ning toodab samas ka sooja tarbevett. Seda tüüpi soojuspumpa on suhteliselt lihtne paigaldada. Eeliseks õhk-õhk soojuspumba ees on, et puudub vajadus kombineerida teiste kütteliikidega. Peamiseks eeliseks maakütte ees on maakollektori puudumine. Õhk-vesi soojuspmp võimaldab kuumal suvepäeval ka jahutada.

Pole vahet, millise õhksoojuspumba kasuks otsustate, sääst küttekuludelt on garanteeritud ning ka keskkonnasõbralik kütteviis tagatud.