Millist küttesüsteemi valida?

Erinevatest keskkondadest energia hoonesse suunamiseks on olemas näiteks erinevad soojuspumbad: maasoojuspumbad, õhk-vesi soojuspumbad, õhk-õhk soojuspumbad, ves-vesi soojuspumbad. Neil kõigil on omad eelised ning kasutusnõuded, kuid igaüks peaks leidma nende hulgast endale sobivaima. Positiivne on see, et kõik need soojuspumbad töötavad energiasäästlikult ning on ka keskkonnale üsna vähe reostust tekitavad.

Nähtamatud põrandaküttesüsteemid võimaldavad teil eluruumi kujundada oma soovi järgi, ilma et peaksite mõtlema, kuhu radiaatorid ja torud paigaldada. Kui teil on põhikütteks elektripõrandaküte, ei pea te enam regulaarselt katelt kontrollima ega seda meeles pidama ning olete säästlikum.

Elektripõrandakütte saab elamutes, korterites ja suuremates hoonetes paigaldada täiendava kütteallikana. Renoveerimise ajal saate hõlpsasti paigaldada mõne küttemati või küttesüsteemi, et toad ja põrandad soojad oleksid, kui väljas külmaks läheb ja kütteperiood veel alanud pole.

Omavahel seotud päikese- ja õhkkütte süsteem ühendab kõige puhtamad energiaallikad, suurendades nii kättesaadava soojuse hulka ja tõstes soojuspumba tootluse koefitsenti . Kombineeritud energia on kõige odavam kõigist võimalikest kütteliikidest. Päikeseenergia otsekasutamine on väga tõhus, sest seal ei ole mingeid bioloogilisi vaheetappe tarvis. See on energialiik, mis ei vaja eraldi transportimist kliendile koju, kontorisse, korteriühistusse või tootmishoonesse. Seda ei pea minema turult ostma, ning see on kõigile soovijatele täiesti tasuta saadaval. Näiteks kombineeritud küttelehenduse puhul nagu kaugküte ja päikesekütte (kui päikeseenergia osakaal on kuni 30%) puhul on võimalik teie kodu  küttekulusid ventilatsioonile ja tarbeveele vähendada rohkem kui poole võrra.

Küttesüsteemide hinnavõrdlustest tuleb välja, et kõige odavam on tegelikult kütta maasoojuspumbaga. Samas on maasoojuspumba süsteemil ka kõige kõrgem alginvesteering. Enne küttesüsteemi valikut tuleks selgeks mõelda, millised on soovid ja vajadused. Mugavaim lahendus on kasutada täisautomaatseid, vähese hooldusvajadusega küttelahendusi nagu maasoojuspump. Õhk-vesi soojuspumba  eeliseks maakütte ees on väiksem alginvesteering, mis tuleneb maakollektori puudumisest. Soojusenergia kogutakse välisõhust ja antakse edasi maja vesiküttesüsteemile (kas radiaator- või põrandaküte).

Ka Ioonküte on saanud teenimatult vähe kasutust meie kliimas. Ioonkatlal on esteetiline välimus, mistõttu ei vaja see eraldi katlaruumi ning selle võib paigaldada kasvõi köögiseinale nagu gaasikatla. Eeliseks gaasikatla ees on, et ei ole vaja karta gaasileket. See, kui kulukaks ioonkatlaga kütmine läheb, sõltub loomulikult eelkõige maja soojapidavusest, kuid keskmiselt võib arvestada soojakuluga 8-10 kWh ruutmeetri kohta kuus hästisoojustatud majas.  Ioonküte on oma tööpõhimõttelt vesiküttekatel, mis kasutab vee soojendamiseks samuti elektrit. Ioonkatlas liigub elektrivool otse läbi küttevee ning vesi soojeneb elektritakistuse mõjul. Põhimõtteliselt on ioonkatel tavaline elektrikatel. Vahe teiste elektrikütte kateldega on vaid selles, et puudub täiendavat elektri- koormust tekitav metallist küttekeha. Ioonkatlas soojeneb vesi seda läbiva elektri takistuse mõjul. Sellest ka ioonkatla suurem efektiivsus ning soodsamadküttekulud. Veel üheks eeliseks on see, et Ioonküttesüsteem on nõuetekohaselt paigaldatuna täiesti ohutu. Katlas ei ole küttespiraali, põlemiskambrit ega muud soojenevat elementi ning välistatud on plahvatus- või süttimisoht.