Millist küttesüsteemi valida?

Erinevatest keskkondadest energia hoonesse suunamiseks on olemas näiteks erinevad soojuspumbad: maasoojuspumbad, õhk-vesi soojuspumbad, õhk-õhk soojuspumbad, ves-vesi soojuspumbad. Neil kõigil on omad eelised ning kasutusnõuded, kuid igaüks peaks leidma nende hulgast endale sobivaima. Positiivne on see, et kõik need soojuspumbad töötavad energiasäästlikult ning on ka keskkonnale üsna vähe reostust tekitavad.

Nähtamatud põrandaküttesüsteemid võimaldavad teil eluruumi kujundada oma soovi järgi, ilma et peaksite mõtlema, kuhu radiaatorid ja torud paigaldada. Kui teil on põhikütteks elektripõrandaküte, ei pea te enam regulaarselt katelt kontrollima ega seda meeles pidama ning olete säästlikum.

Elektripõrandakütte saab elamutes, korterites ja suuremates hoonetes paigaldada täiendava kütteallikana. Renoveerimise ajal saate hõlpsasti paigaldada mõne küttemati või küttesüsteemi, et toad ja põrandad soojad oleksid, kui väljas külmaks läheb ja kütteperiood veel alanud pole.

Omavahel seotud päikese- ja õhkkütte süsteem ühendab kõige puhtamad energiaallikad, suurendades nii kättesaadava soojuse hulka ja tõstes soojuspumba tootluse koefitsenti . Kombineeritud energia on kõige odavam kõigist võimalikest kütteliikidest. Päikeseenergia otsekasutamine on väga tõhus, sest seal ei ole mingeid bioloogilisi vaheetappe tarvis. See on energialiik, mis ei vaja eraldi transportimist kliendile koju, kontorisse, korteriühistusse või tootmishoonesse. Seda ei pea minema turult ostma, ning see on kõigile soovijatele täiesti tasuta saadaval. Näiteks kombineeritud küttelehenduse puhul nagu kaugküte ja päikesekütte (kui päikeseenergia osakaal on kuni 30%) puhul on võimalik teie kodu  küttekulusid ventilatsioonile ja tarbeveele vähendada rohkem kui poole võrra.

Küttesüsteemide hinnavõrdlustest tuleb välja, et kõige odavam on tegelikult kütta maasoojuspumbaga. Samas on maasoojuspumba süsteemil ka kõige kõrgem alginvesteering. Enne küttesüsteemi valikut tuleks selgeks mõelda, millised on soovid ja vajadused. Mugavaim lahendus on kasutada täisautomaatseid, vähese hooldusvajadusega küttelahendusi nagu maasoojuspump. Õhk-vesi soojuspumba  eeliseks maakütte ees on väiksem alginvesteering, mis tuleneb maakollektori puudumisest. Soojusenergia kogutakse välisõhust ja antakse edasi maja vesiküttesüsteemile (kas radiaator- või põrandaküte).

Ka Ioonküte on saanud teenimatult vähe kasutust meie kliimas. Ioonkatlal on esteetiline välimus, mistõttu ei vaja see eraldi katlaruumi ning selle võib paigaldada kasvõi köögiseinale nagu gaasikatla. Eeliseks gaasikatla ees on, et ei ole vaja karta gaasileket. See, kui kulukaks ioonkatlaga kütmine läheb, sõltub loomulikult eelkõige maja soojapidavusest, kuid keskmiselt võib arvestada soojakuluga 8-10 kWh ruutmeetri kohta kuus hästisoojustatud majas.  Ioonküte on oma tööpõhimõttelt vesiküttekatel, mis kasutab vee soojendamiseks samuti elektrit. Ioonkatlas liigub elektrivool otse läbi küttevee ning vesi soojeneb elektritakistuse mõjul. Põhimõtteliselt on ioonkatel tavaline elektrikatel. Vahe teiste elektrikütte kateldega on vaid selles, et puudub täiendavat elektri- koormust tekitav metallist küttekeha. Ioonkatlas soojeneb vesi seda läbiva elektri takistuse mõjul. Sellest ka ioonkatla suurem efektiivsus ning soodsamadküttekulud. Veel üheks eeliseks on see, et Ioonküttesüsteem on nõuetekohaselt paigaldatuna täiesti ohutu. Katlas ei ole küttespiraali, põlemiskambrit ega muud soojenevat elementi ning välistatud on plahvatus- või süttimisoht.

Õhksoojuspump -kellele ja milleks?

Võib juhtuda, et olete end leidnud mõttelt, et hetkel olemasolev maja või korteri küttesüsteem ei ole piisav ning ei taga mõnusat toatemperatuuri. Samas aga ei soovi te olemasolevat küttesüsteemi täielikult välja lõhkuda ning uut ehitada. Sellisel juhul tulevad appi mitmed erinevad küttesüsteemid, mis on mugavaks alternatiiviks päevinäinud  küttekehale ning mis on ka piisavalt mugavad, et nende kasutamisega igaüks hakkama saaks.

Kuidas töötab?

Välisõhk, mis meile tihti tundub külmana, sisaldab tegelikult päris palju soojusenergiat, mida on võimalik ära kasutada elamu kütmiseks. Isegi sellisel temperatuuril  nagu -20 ºC leidub välisõhus piisavalt kütmiseks vajalikku soojusenergiat. Kõlab uskumatult, kas pole? Samuti on võimalik kütmiseks kasutada ventilatsiooniõhus sisalduvat energiat ehk siis õhku, mis on majast väljumas ventilatsioonisüsteemi kaudu ning mis on soojenenud umbes temperatuurini 20 ºC ja selles peituvat soojusenergiat. Seepärast võib uuematel majadel kohata lahendust, kus soojuspump on integreeritud maja ventilatsioonisüsteemi.

Miks paigaldada?

Peamine põhjus, miks järjest enam õhksoojuspumpasid küttesüsteemidesse liidetakse, on nende suurepärased soojustegurid (COP). Kui tavapäraste kateldega (õli / gaasikatel) saab sisendenergiast ühe ühiku kohta (näiteks 1 kW) vähem kütteenergiat, siis õhksoojuspumbad toodavad ühest ühikust primaarsest sisendenergiast kuni kolm ühikut kütteenergiat. Seega on soojuspumba kasutamine küttelahendusena nii keskkonna- kui ka rahakotisõbralik tegu. Õhksoojuspump töötab küll elektri pealt, kuid selle kasutegur on oluliselt suurem, kui elektriradiaatori oma, sest iga kulutatud kilovatt-tunni (kWh) juures toodab õhk-õhk soojuspump kuni 5,3 kWh soojusenergiat. Siiski peab arvestama sellega, et välistemperatuuri langedes langeb ka soojuspumba võimsus. Õhksoojuspumbaga võib aastas säästa küttekulult 30-50% ning seda tüüpi soojuspump sobib suurepäraselt kasutamiseks koos mõne teise küttesüsteemiga (elektriküte, gaasiküte jne). Võrreldes teiste soojuspumpasüsteemidega on õhksoojuspumpa investeerimine suhteliselt odav ning aitab oluliselt küttekulutustelt kokkuhoida. Lisaks aitab õhksoojuspump oluliselt parandada ruumiõhu kvaliteeti.

Kuhu paigaldada?

Õhksoojuspumba paigaldamiseks sobib maja välissein, kuid kõige paremaks paigalduskohaks on tegelikult maapind maja kõrval. Sinna paigaldatakse soojuspump spetsiaalse raami sisse. Selline paigaldusviis  ei lase tekkival vibratsioonil hoonesse edasi kanduda. Vibratsiooni suhtes kõige tundlikumad on puitseinad ja magamisruumide seinad. Kui aga mujale pole võimalik paigaldada, siis tuleb jälgida, et välisseadme tugihoidjatele oleks alla paigaldatud spetsiaalsed külmakindlad vibratsioonipuksid. Kindlasti ei soovitata õhksoojuspumpa paigaldada katusele.

Erinevad tüübid erinevatele vajadustele

Õhk-õhk-soojuspumpa nimetatakse lühemalt ka lihtsalt õhksoojuspumbaks või õhusoojuspumbaks. Õhk-õhk-soojuspump ammutab vajaliku soojusenergia välisõhust ja annab selle edasi ruumis ringlevale õhule. Antud tüüpi soojuspumbad sobivad hästi enamikele väiksematele hoonetele (kuni 100 m²). Eriti sobiv on õhk-õhk-soojuspumbalahendus ühepereelamutele, väiksematele poodidele, kontoritele, garaažidele

Õhk-vesi soojuspump kogub soojusenergia välisõhust ja annab selle maja vesiküttesüsteemile (radiaator- või põrandaküte) ning toodab samas ka sooja tarbevett. Seda tüüpi soojuspumpa on suhteliselt lihtne paigaldada. Eeliseks õhk-õhk soojuspumba ees on, et puudub vajadus kombineerida teiste kütteliikidega. Peamiseks eeliseks maakütte ees on maakollektori puudumine. Õhk-vesi soojuspmp võimaldab kuumal suvepäeval ka jahutada.

Pole vahet, millise õhksoojuspumba kasuks otsustate, sääst küttekuludelt on garanteeritud ning ka keskkonnasõbralik kütteviis tagatud.

 

 

Mõtled Basseinile ?

  • Kas puit või betoon?

Töö algab alati augu kaevamisest. Süvendi suurus sõltub sellest, kui sügavat basseini soovitakse, kas meetrist või veelgi sügavamat. Selline kekmine sügavus on 1,50m kus vett on 1.40 jagu, siis ei hüppa suure jooga põhja ega pole ka lastel uppumise ohtu. Inimestel on basseinide suhtes mitmesuguseid hirme. Põhjamaades on levinud puitkarkassile ehitatud basseinid. Sinna võib isegi talveks vee sisse jätta ilma liigse mureta. Betoonist basseiniseinad võib aga jää mõraseks paisutada. Vanast ajast ilmselt on jäänud mulje, et betoon on vastupidavam kui puit. Puidul on aga betooniga võrreldes mitu eelist. Puitkarkass on paindlikum ja tänapäeval saab puitu niiviisi töödelda, et mingisugust mädanemisohtu karta ei ole. Näiteks põhjanaabritel on tehtud PVC-materjalidest välibasseine juba kümneid aastaid ja need peavad väga hästi vastu. Siseruumis õigustab end paremini aga plaatvooderdisega betoonbassein.


Kolme päevaga valmis

Puiduga on lood sellised, et see paigaldatakse täpse sügavusega valmis kaevatud auku. Töös ei ole midagi keerukat, projekt valmib tüüpprojekti järgi. On isegi olemas standartsed valmis raamid mille vahel valida, eritellimus oleks alati kulukam. Basseine ehitades tasuks jälgida rootslaste tehnoloogiat ning basseini valmistaminetöövõtteid. Kui karkass valmis, tihendatakse basseinipõhi ja kaetakse liivaga. Sinna juurde tuleb põhjamatt, mis hoiab ära tulevikus vajumise. Sellele järgnevalt basseini rahvakeeles kilekott, mis tegelikult on 0,55-1,5millimeetrise läbimõõduga PVC-kate, selle maksumus sõltub juba suurusest. PVC-materjali peljatakse õhukeseks, aga ega ta nii kergesti järele anna, selleks peab noaga kallale minema,” selgitas Saare ja lisas, et PVCd on hõlbus parandada. Seejärel lastakse 10-15 sentimeetrit vett basseini, silutakse see laitmatult tasaseks ning kinnitatakse ääred. Nüüd paigaldatakse ja ühendatakse vee välja- ja tagasivoolutorud ning lisatakse filtersüsteemid. Filtersüsteemide hinnaga tuleb ka arvestada kuna need algavad 1500 eurost. PVC puhul võib ka erinevaid värve tellida, näiteks punast, rohelist, põhivärviks on siiski sinine. Soovi korral saab paigaldada soojendusseadme, mis pikendab basseini kasutamise aega ja laseb koguni aasta ringi õues kümblemas käia. Kuna basseinivesi jahtub kiirelt siis suvel üldiselt lülitatakse soojendus välja.

  • Kuidas teha välibasseini

aiabasseini kate

Basseini valmides kehtib komme, et peremees ei lõika linti läbi, vaid külalised viskavad ta vette. Kuidas rajada välibasseini ja mis see maksab. Basseine tellitakse üha rohkem, sest palaval suvel on seal mõnus end jahutada ega ole vaja sõita veekogu äärde. Et välibasseini ehitada, selleks peab olema tahtmine, kopsakas rahakott ja paraja suurusega vaba plats elumaja lähedal. Eestis on tavaks ikka valid päikeseline koht, suurus sõltub nõudlusest ja kasutajate arvust. Optimaalne bassein on mõõdus 4×8 meetrit. Selline läheb maksma 6000 euro ümber. Eestis olevad välibasseinid on pigem rikkamapoolsetel inimestel. Rootsis on välibassein üpris tavaline keskklassi kodudeski ja muidugi ei puudu selle juurest ka korralikud saunad.

 

Maaküte basseini soojendamiseks.

Arvestades eestis valitsevat kliimat on mõtekas kasutada basseini soojendamiseks mõnda küttelahendust. Näiteks maaküte on väga hea lahenuds sellises olukorras. Maaküte on soodsam kui näiteks elektriküte ning võimaldab peaaegu aastaringselt basseini kasutada. Loomulikult on algne investeering suhteliselt kulukas kuid arvestades mugavusi mida maaküte pakub on see investeering vägagi mõtekas. Maakütte lahendusi vaata siit

Otsid oma kodule küttesüsteemi ?

Elamus on tõelise kodu tunne siis, kui ta annab perele võimalikult palju mugavusi.

  • Kodus puhatakse väsimusest ja rahuldatakse hinge ning ihuvajadusi. Kodu on koht, kus perekond tunneb end turvalisena ja privaatsena. Päevatööst väsinuna naastes töölt koju, peab tõeline kodu pakkuma alati head võimalust tunda end vabalt ja mugavalt, et järgmiseks tööpäevaks olla igati vormis ja väljapuhanud. Ka puhkepäevadel, nautides perekeskset koosolemist ja ka siis, kui väljas tormab, sajab vihma või tuiskab lumi, tagab kõike seda hästi ja nutikalt ehitatud küttesüsteem.

Milline võiks olla mugav ja mõnus kodu ?

Kõige muu saja ja tuhande vajaliku asja seas on esmatähtsad soojad ja puhta õhuga eluruumid. Ei ole just hubane, kui õues on külm ja kõle ning kodus on ka külm.

Kaasaegseks teeb kodu see kui kõikides tubades on ühtlaselt soe temperatuur. Maja süda on alati küttesüsteem. Millist energiakandjat selles kasutada, on väga tähtis. Nagu öeldakse – mis põleb, annab sooja. Kas energiakandjat põletatakse kohalikus katlamajas, või tehakse seda kusagil kaugemal keskkatlamajas ning soojus tuleb majja trasside kaudu, on asja üks külg. Tähtis on aga see kui hea on küttesüsteemi teenindamine ja kui palju kulub soojusele finantsi. Eluliselt tähtis nõuanne: ” pole tähtis palju teenid, tähtis on see palju sa kulutad”

Meie geograafilises elupiirkonnas on võimalus valida mitmete kütteliikide vahel. Nii mõndagi energiaallikat ei ole meil veel võetud kasutamisele või kasutatakse vähe. Samal ajal traditsioonilisi energiakandjaid kasutatakse veel üsna ebaökonoomselt.

Sooja võib mitut moodi toota. Küttematerjaliks saab kasutada erinevaid puite (brikett, halu), elekter, katlad, gaas, õhksoojuspump, kütteõli, päikeseenergia ja maaküte. Kuidas aga need energialiigid muuta kõige kasulikumalt, ökonoomsemalt ja efektiivsemalt soojusenergiaks? Milline variant on sobivaim, peaks olema igaühe enda otsustada ja sõltub põhiliselt rahakoti paksusest ning soovitava mugavuse tasemest. Seega erilist tähelepanu tulebki pöörata seadmete ja materjalide kvaliteedile ning otstarbekusele ja küttesüsteemi skeemile (projektile). Sellepärast on tellijal, kes ei pruugi olla ka asjatundja, väga raske õiget valikut teha ja sageli minnaksegi hinna odavuse õnge.

Soojuse saamisel on tähtis roll kodu soojustusel või soojuspidavusel, vältides soojakadu väliskeskonnale ning ventilatsioonile, ainult pellet katlast ei piisa.

katel.

Kuidas otsida endale sobilik küttelahendus?
Kui hakatakse omale uut kodu rajama või olemas olevat renoveerima, tõuseb nii või teisiti päevakorrale elamu küttesüsteemi probleem. Ka siin tasuks teha ise kodutöö ära või uurida ekspertide käest. Suur infokogus tuleb lahti mõtestada. Alati tasuks erapooletute isikute poole pöörduda kellel ei ole oma kasu mängus. Tehes valikut tuleb mõelda tuleviku perspektiivis, et raha mis investeeritud saab ei läheks raisku. Elu on näidanud, et liigne koonerdamine maksab hiljem siiski kätte. Jällegi poest nõu saamine võib olla selline, et müüjad võivad lihtsalt soovida vanast kaubast lahti saada või toodetest mis vedelevad. Töövõtuks tuleks võtta pakkumisi mitmetelt küttesüsteeme ehitavatelt firmadelt. Tähelepanu tuleb pöörata pakkumise sisule , seadmete kvaliteedile ja lõpphinnale – mitte seadmete ja materjalide ühikuhindadele. Et hinnas konkurenti trumbata pannakse pakkumisse väga tihti odavaid ja halva kvaliteediga asju.