Õhksoojuspump -kellele ja milleks?

Võib juhtuda, et olete end leidnud mõttelt, et hetkel olemasolev maja või korteri küttesüsteem ei ole piisav ning ei taga mõnusat toatemperatuuri. Samas aga ei soovi te olemasolevat küttesüsteemi täielikult välja lõhkuda ning uut ehitada. Sellisel juhul tulevad appi mitmed erinevad küttesüsteemid, mis on mugavaks alternatiiviks päevinäinud  küttekehale ning mis on ka piisavalt mugavad, et nende kasutamisega igaüks hakkama saaks.

Kuidas töötab?

Välisõhk, mis meile tihti tundub külmana, sisaldab tegelikult päris palju soojusenergiat, mida on võimalik ära kasutada elamu kütmiseks. Isegi sellisel temperatuuril  nagu -20 ºC leidub välisõhus piisavalt kütmiseks vajalikku soojusenergiat. Kõlab uskumatult, kas pole? Samuti on võimalik kütmiseks kasutada ventilatsiooniõhus sisalduvat energiat ehk siis õhku, mis on majast väljumas ventilatsioonisüsteemi kaudu ning mis on soojenenud umbes temperatuurini 20 ºC ja selles peituvat soojusenergiat. Seepärast võib uuematel majadel kohata lahendust, kus soojuspump on integreeritud maja ventilatsioonisüsteemi.

Miks paigaldada?

Peamine põhjus, miks järjest enam õhksoojuspumpasid küttesüsteemidesse liidetakse, on nende suurepärased soojustegurid (COP). Kui tavapäraste kateldega (õli / gaasikatel) saab sisendenergiast ühe ühiku kohta (näiteks 1 kW) vähem kütteenergiat, siis õhksoojuspumbad toodavad ühest ühikust primaarsest sisendenergiast kuni kolm ühikut kütteenergiat. Seega on soojuspumba kasutamine küttelahendusena nii keskkonna- kui ka rahakotisõbralik tegu. Õhksoojuspump töötab küll elektri pealt, kuid selle kasutegur on oluliselt suurem, kui elektriradiaatori oma, sest iga kulutatud kilovatt-tunni (kWh) juures toodab õhk-õhk soojuspump kuni 5,3 kWh soojusenergiat. Siiski peab arvestama sellega, et välistemperatuuri langedes langeb ka soojuspumba võimsus. Õhksoojuspumbaga võib aastas säästa küttekulult 30-50% ning seda tüüpi soojuspump sobib suurepäraselt kasutamiseks koos mõne teise küttesüsteemiga (elektriküte, gaasiküte jne). Võrreldes teiste soojuspumpasüsteemidega on õhksoojuspumpa investeerimine suhteliselt odav ning aitab oluliselt küttekulutustelt kokkuhoida. Lisaks aitab õhksoojuspump oluliselt parandada ruumiõhu kvaliteeti.

Kuhu paigaldada?

Õhksoojuspumba paigaldamiseks sobib maja välissein, kuid kõige paremaks paigalduskohaks on tegelikult maapind maja kõrval. Sinna paigaldatakse soojuspump spetsiaalse raami sisse. Selline paigaldusviis  ei lase tekkival vibratsioonil hoonesse edasi kanduda. Vibratsiooni suhtes kõige tundlikumad on puitseinad ja magamisruumide seinad. Kui aga mujale pole võimalik paigaldada, siis tuleb jälgida, et välisseadme tugihoidjatele oleks alla paigaldatud spetsiaalsed külmakindlad vibratsioonipuksid. Kindlasti ei soovitata õhksoojuspumpa paigaldada katusele.

Erinevad tüübid erinevatele vajadustele

Õhk-õhk-soojuspumpa nimetatakse lühemalt ka lihtsalt õhksoojuspumbaks või õhusoojuspumbaks. Õhk-õhk-soojuspump ammutab vajaliku soojusenergia välisõhust ja annab selle edasi ruumis ringlevale õhule. Antud tüüpi soojuspumbad sobivad hästi enamikele väiksematele hoonetele (kuni 100 m²). Eriti sobiv on õhk-õhk-soojuspumbalahendus ühepereelamutele, väiksematele poodidele, kontoritele, garaažidele

Õhk-vesi soojuspump kogub soojusenergia välisõhust ja annab selle maja vesiküttesüsteemile (radiaator- või põrandaküte) ning toodab samas ka sooja tarbevett. Seda tüüpi soojuspumpa on suhteliselt lihtne paigaldada. Eeliseks õhk-õhk soojuspumba ees on, et puudub vajadus kombineerida teiste kütteliikidega. Peamiseks eeliseks maakütte ees on maakollektori puudumine. Õhk-vesi soojuspmp võimaldab kuumal suvepäeval ka jahutada.

Pole vahet, millise õhksoojuspumba kasuks otsustate, sääst küttekuludelt on garanteeritud ning ka keskkonnasõbralik kütteviis tagatud.

 

 

Vannitoa remont

 

Ilmselt vannitoa renoveerimine on peale kööki kõige kulukam ruum mida renoveerida, selleks ongi oluline juba algselt läbi mõelda kuidas näeb välja tööde järjekord. Pealiskaudsest kavandamisest tingitud ümbertegemised ja tööseisakud võivad juba niigi kuluka ettevõtmise eelarvet veelgi paisutada.

 

Vannitoa planeerimisel tuleks alustada ruumi võimaluste ja oma vajaduste läbi mõtlemisest:

 

  • Millised seadmed on hädavajalikud?
  • kas teha dušš, vann või lausa saunad?
  • Kas ikka on vaja bideed?
  • Kas ja kuhu tuleb pesumasin?
  •  Kas vannitoas saab olema põrandaküte?
  • Kuhu lähevad peeglid?

Kindlasti tuleb üle vaadata tehnilised võimalused – vee- ja kanalisatsiooniühendused, ventilatsioon ja elektrivarustus ning vastavalt sellele kavandada otstarbekas ruumiplaneering. Alles seejärel saab hakata mõtlema vannitoa stiili ja kunstilise kujunduse peale.

 

Materjalid

 

Vannitoa disaini valikuvõimalused on väga laiad, kuna moes on erinevad tekstuurid ning omavahel kombineeritakse mitmeid materjale – siledaid ja karedaid, läikivaid, matte ja reljeefseid pindu. Kodu on siiski koht kus sa ise veedad enamus ajast ning pead ise väga rahul olema sellega milline on lõpptulemus. hubane WC

Üldiselt on plaatimine koos ettevalmistusega vannitoa renoveerimise juures kõige ajakulukamad, kuid sellest hoolimata tasub plaate panna nii põrandale kui seintele. Nii seina- kui põrandaplaatide ostmisel tuleb arvesse võtta ka väikest varu: plaate võib olla vaja poolitada, mistõttu neid kulub ruutmeetriarvestusest veidi rohkem. Kui terve ruum plaadituna võib tunduda liiga kulukas, siis võib need seinad, mis otseselt veega kokku ei puutu katta ka niiskuskindla värviga.

Väga oluline on väiksema ja kehvema ventilatsiooniga vannitoa puhul kasutada niiskuskindlaid materjale. Ülioluline on valida kõik detailid alustades segust kuni värvini veekindlad. Enne kui valid plaadid on oluline hüdroisolatsioon teostada, mis on paks (üldjuhul sinine) kört mis kivistub kummiks.

 

Mõtle ka praktilisele poolele kui sisustad.

 

Suured asjad nagu vann ja duss tuleb kindlasti varakult läbi mõelda kuhu need paigutatakse. Kui vannitoas on piisavalt ruumi ja ärapaigutamist vajab palju asju, siis tasub kaaluda kõrget põranda- või seinakappi. Tihtipeale ei pane keegi pesumasina kohale kappi või boilerid, kuid see on ideaalne ruum mis jääks vastasel juhul kasutamata.

Kui vannitoamööbeli kõrvale jääb näiteks dušinurk või vann, tuleks see paigaldada minimaalselt 60cm kaugusele, et vältida mööblile niiskuskahjustuse tekkimist.

Vannitoa peegel võib olla maja üks tähtsamaid ja kindlasti peaks seda eraldi valgustama valgus. Mõned peegelkapid on juba eelnevalt valgustiga varustatud. Peegli läheduses on kindlasti mugav kui seal oleks pistikuid, et kasutada fööni või muid elektrilisi abimehi.

Kindlasti mitte ei pea kraanikauss olema valge nagu enamustes ühiskäimlates, valida võib vabalt klaasi, marmor, betooni, värvilise keraamika ning puidu vahel. Siiski pööratakse vannitubades üha rohkem tähelepanu energia- ja veesäästlikkusele. Näiteks kasutatakse vannitubades üha rohkem vett säästvaid valamu- ja dušhisegisteid. Samuti kasutatakse vannitoa valgustamisel spetsiaalseid niiskuskindlaid ja energiasäästlikke valgusteid.

 

Kes aitaks hädast välja ?

 

Hästi on öeldud, et harjuta kätt teiste majade peal, enne kui asud oma maja ehitama, kui ikkagi igasugune ehitus kogemus puudub siis puhtalt suurest tahtmisest võib renoveerimistööst saada mitte projekt vaid kallis hobi mis kestab väga pikka aega.